Tiit Madisson

Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
21. juuni 2021, 12:28

Lagle Parek: Tiit Madisson oli mehine mees (114)

Esmaspäeva hommikul suri haiglas  71 aasta vanuselt Eesti vabadusvõitleja Tiit Madisson.

„Tiit oli juuni algusest haiglas,“ rääkis Õhtulehele Madissoni sõber ja peretuttav Rein Jõgi.

4. juunil 1950. aastal sündinud Tiit Madisson oli Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik, kelleta poleks üht Eesti vabadusliikumise olulisemat sündnust, Hirvepargi meeleavaldust, toimunud.

Aastatel 1980–1986 oli Madisson Nõukogude Liidu poliitvang ja viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangina vangilaagrites ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias. Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG.

Juulis 1987 saatsid neli endist poliitvangi - Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Tiit Madisson ja Lagle Parek - avaliku kirja EKP Keskkomitee Ajaloo Instituudile, ajalehele Rahva Hääl ja ajakirjale Aja Pulss, taotledes 23. augustil 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist. Et võimud sellele ei reageerinud, otsustasid avaliku kirja saatjad korraldada tähtpäevalise meeleavalduse. Pärast mitmeid kohtumisi Tallinna võimuesindajatega saadi luba korraldada 23. augustil Hirvepargis 1,5-tunnine meeleavaldus. Hirvepargi miitingust võttis erinevatel andmetel osa 2000-5000 inimest.

„Ta oli emotsionaalne algataja, Hirvepark oli Tiidu idee,“ meenutab koos Madissoniga Hirvepargi miitingu üks korraldajatest, Heiki Ahonen.

„Tiit oli mehine mees,“ lisab Lagle Parek. „Ta oli loomult aktiivne ja energiline, tahtis head.“

Hirvepargi miitingu järel saadeti Madisson 1987. aasta septembris Nõukogude Liidust välja.

Madisson elas seejärel aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

Aastatel 2002–2005 oli Tiit Madisson Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument „60 aastat Eesti kaitselahingutest“, mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel.

Madissoni kunagised kaasvõitlejad on märkinud, et tegemist oli vastuolulise isiksusega, kes taasiseseisvumise järel ei leidnud Eestis oma kohta.

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse. 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.

„Mulle on eluaeg hakanud vastu ebaõiglus ja olen selle vastu püüdnud ka võidelda. Ka praeguses Eestis on sotsiaalset, majanduslikku, õiguslikku kui ka riiklikku ebaõiglust küllaga. Minu hinnang meie rahvale võib tõesti olla karm, kuid seda ei saa üldistada kõigi kohta käivaks. Minu arvates on 10–20 protsenti säilinud individuaalne mõtlemisvõime, ülejäänud on propaganda poolt ära peedistatud;“ rääkis ta pärast tagasitulekut Õhtulehele.

Tiit Eesti Rahva Tänumedaliga, mis anti üle 23.08.2020. a. Hirvepargis

Foto: Erakogu